“Meie teismeline häbeneb pere päevinäinud autot,” jagab lapsevanem perefoorumis. “Ühise kinoõhtu järel kõndis poeg uhkelt bussipeatusse, et sõbrad ei näeks teda istumas meie 15 aastat vanasse “romusse”. Minu ja abikaasa sissetulekud on üle Eesti keskmise, kuid oleme seda meelt, et kuni senine auto meid veel teenib, pole põhjust uuele kulutada.” “Tänapäeval saadakse lapsi ka 40aastaselt – mina sain oma teise lapse just selles vanuses. Kuid koolieas oli mul piinlik vanemate, iseäranis isa vanuse pärast,” meenutab praegune pereema. “Pinginaabri vanaisa oli sama vana kui minu isa ning teenisin seetõttu pidevaid pilkeid ja narrimist. Iseäranis piinlik lugu juhtus, kui olin 14aastane ja isa minuga koos noortepolikliinikusse tuli. Elasime linnast väljas ja vanemad kartsid, et ehk ei oska ma südalinnas ühistranspordiga liigelda. Nagu kiuste ootasid tohtrikabineti ukse taga ka kaks paralleelklassi tüdrukut… Pidin maa alla vajuma.”
Edasi lugemiseks telli ajakiri Eesti Naine