Autistlike inimeste arv maailmas kasvab, kuid nende eripäradest teatakse endiselt vähe. Tuntud autismiekspert Nick Walker on autismi defineerinud järgmiselt: “Autism on geneetiline neurovariatsioon. Autistlikku aju iseloomustab erakordselt suur sünaptiliste ühenduste hulk ja reaktiivsus. Seetõttu kipuvad autistide kogemused olema mitteautistide omadest intensiivsemad ja kaootilisemad. Nii sensomotoorsel kui ka kognitiivsel tasandil kaldub autistlik mõistus registreerima rohkem infot ning iga infokillu mõju võib olla tugevam ja vähem ennustatav. Autism annab omapärase, ebatüüpilise mõtlemisvõime, liikumis- ja suhtlemisviisi ning sensoorse ja kognitiivse info töötlemise viisi. Kuigi diagnoosimiste arv on viimastel aastakümnetel suurenenud, on selle põhjustanud pigem avalikkuse ja inimeste suurem teadlikkus, mitte autismi kui nähtuse esinemise sagenemine.”

Rohkem kui varem

Autismi tekkepõhjusi ei teata tänini, olgugi uuringuid ohtralt läbi viidud. “Rasedusaegne palavik seostub lapse autismiga”, “kunstlik viljastamine võib tõsta lapse autismiriski”, “autism ilmus massilise vaktsineerimisega!” ning “liiklusest tekkinud õhusaaste võib põhjustada autismi” on kõigest mõned uurimistöödest tulenevad järeldused. “Leidub uuringuid, mis üht või teist kinnitavad, ning teisi teadustöid, mis varem väidetu ümber lükkavad,” nendib Põhja-Eesti Autismi Liidu juhataja ja omanimelise autismikooli looja Ivica Mägi. “Autism on oma olemuselt müstilise auraga häire – ei ole ühest seisukohta, miks haigestumine kasvab ja kuidas seda ravida. Eri statistiliste andmete järgi on autismi esinemissagedus maailmas üks juhtum iga 50–70 lapse kohta kuni 8aastaste laste seas. Arvestades Eesti rahvaarvu, võib autismispektri häiretega inimeste arv olla umbes 8000. Märkimisväärne on hüppeline kasv viimasel kümnel aastal. Ühtpidi võib seda seostada teadlikkuse ja diagnoosimisoskuste paranemisega, kuid teadlased, arstid ja uurijad on siiski seisukohal, et autismi esineb rohkem kui varem.”

Edasi lugemiseks telli ajakiri Eesti Naine