Kust pärineb? Basiilik pärineb Lõuna-Aasiast India troopikaaladelt ning on külmaõrn ja päikeselembene. India legendides on basiilik imelise jõuga taim. Väliselt avaldub taime eriline jõud tugevas aroomis ning tumerohelistes või violetsetes lehtedes.

Kuidas kasvatada? Basiilik vajab sooja ja päikeselist kasvukohta. Varakevadest sügiseni on seda võimalik kasvatada ka toas aknalaual. Välja võiks istutada, kui ilm on juba püsivalt soe, aga mitte ehk enne juunit – liiga vähesed soojakraadid võivad taime kahjustada, alla +5 ei tohiks temperatuur langeda. Ka poest ostetud basiilikutaimi tasub istutada suuremasse potti või peenrasse, need lähevad suurepäraselt kasvama.

Kui basiilik on kasvanud 10–15 cm pikkuseks, oleks hea sellelt iga päev suuremaid lehti näpistada. Ka tipulehed võiks ettevaatlikult ära napsata, et rootsudest kasvaksid uued noored lehed.

Miks on hea? Rahvameditsiinis on kasutusel kogu taime maapealne osa: lehed, õied, varred. Kuigi eestlastel puudub basiilikuteega ravimise kogemus, on see teistel rahvastel väga pikaajaline. 1 teelusikatäis basiilikuürti 1 klaasi keeva vee kohta, mis on 10 minutit tõmmanud, on rahustav ja paneb neerud hästi tööle (hea põie- ja neerupõletiku korral). Basiilikuteed soovitatakse juua ka kroonilise gastriidi ja koliidi põdemisel. Sel juhul võetakse 2 teelusikatäit ürti 1 klaasi vee kohta ja lastakse kauem tõmmata. Juua soovitatakse jahtunult enne sööki 0,5 klaasi korraga.

Edasi lugemiseks telli ajakiri Eesti Naine