“Tsau, Kerli siin! Kas te hakkasite Tallinnast juba sõitma? Elvas on tormiilm ja hullult sajab! Kas lükkame pildistamise edasi?”

Kuule, me ikka tuleks! Võib-olla saab just eriti kihvti loo?

“No tulge! Teeme ära!”

* * *

Kolm tundi hiljem sajab Elvas pussnuge. Ja juhtub see, mida võiks nimetada Kristjan Lepa fenomeniks – kui tal on vaja pildistada, keerab ilm heaks. Maagia!

Maagiline näeb välja ka Kerli: ultrakõrgetes platvormides, mustas sametkeebis, kuldne päike lauba peal. Mõtlen, et võin märkmiku üle õla visata. Milleks selle loo juurde jutt, kui fotod tulevad s e l l i s e d?!

“Sõidame kõigepealt kiriku juurde,” juhatab Kerli autosse istudes. “Mul on sellega üks hea lugu.”

Vettinud puuvärav kukub lah-kelt lahti ja Kerli tõstab kapuutsi kriitvalgele parukale.

Edasi lugemiseks telli ajakiri Eesti Naine