Kui vanajumal mõistust jagas, tegid ajakirjanikud eemal intervjuud. Miks muidu on nad suure hurraaga kõigega nõus, kui vaist ütleb, et millestki saab hea loo? Nädal mobiilita? Vägev! Kuu nunnakloostris? Teeme ära! Hakkan veganiks? Põnev teema! No ja mis pildid selle juurde saab, kuku või pikali!

Siis toimetuse koosolek lõpeb, teemad on kuuplaanis kirjas. Ja varsti tuleb neid lugusid tegema hakata. Võib juhtuda, et alles nüüd piiksatab ajakirjaniku peas hädine hääl: appi, millesse ma end segasin? Just sedasi läks minul taliujumisega.

Sel hommikul on talve siiani külmim ilm. Liis-Grete Arro (25), üks taliujumise MMi korraldajaid, saadab mulle sõnumi: “Täna on päris korralik tuulekülm. Ehk topeltkülm vette minna. Võta soojad asjad kaasa, eks!”

Ta paneb teksti sisse mitu “naerunägu”, aga ikka on kõhe. Olen juba ilmateadet lugenud. Tean, et tajutav temperatuur on umbes –6 kraadi, veesoojust umbes 4. Mul on silmad, ma näen, et öösel on maha sadanud värske lumi ja et seda tuleb taevast juurde. Issand, anna mulle mõistust!

Edasi lugemiseks telli ajakiri Eesti Naine