Me alustame oma tutvust Brasiiliaga Rio de Janeirost (mis, tuletan meelde, ei ole pealinn – pealinn kannab riigiga sarnast nime Brasília). Rio võtab meid vastu lämbelt, kaootilise ja meeletu liiklusega. Juba lennujaamast lahkumisel puruneb taksol rehv, mis tõotab põnevat retke, justkui öeldes: seiklust te tahtsite ja selle ka saate! Rio de Janeiro suurlinnale me suuri ootusi ei pane – “kohustuslikud” vaatamisväärsused on Lunastaja Kristuse kuju ja Suhkrupeamägi ning muidugi maailmakuulsad Ipanema ja Copacabana rannad. Viimased ei avaldagi erilist muljet – Ipanema säravaimaks tunnuseks oli ja on ilmakuulus viisijupike –, sest linnarannad jäävad siiski vaid linnarandadeks.

Cordovaro mäe otsas asuv Lunastaja Kristuse kuju on aukartustäratavalt kõrge oma pea 40 meetriga. Suuremaks vaatamisväärsuseks kui kuju ise on hoopis sealne pildistav rahvamass, kes iga vaba sentimeetri pärast agaralt võitleb ja hea kaadri nimel võimalusel vabale pinnale suisa pikali viskub (ja sealsed kivid pole päikese käes pikutamiseks sugugi mõnusad). Meie õnneks ei ole Kristus sel hommikul pilvedes ja meil õnnestub teda täies hiilguses imetleda-pildistada.

Edasi lugemiseks telli ajakiri Eesti Naine