Eva vahustab oma Pelgulinna koduköögis kohvi jaoks piima, esitledes samal ajal uut, seinaorva ehitatud köögikappi, mille uksed jooksevad siinidel ja mille üle ta on hiiglama uhke. Ja põhjust on. Sest kapi tegid nad koos Aivariga (58) ise – Aivar Paat on Eva mees, kes ametilt arborist ja elustiililt jahimees. “See oli maru lihtne! Joonistasin kapi joonise enne seina peale ette.” Joonised on Eva teema. Ta meenutab soojalt oma kunagist lemmikut, Jaan Rannapi raamatut “Agu Sihvka annab aru”, kus matemaatikaõpetaja seletas: väike joonis aitab igasuguste lahenduste leidmisele kaasa. Kui Eva seda plikana luges, lõigi ahhaa-lambike peas põlema: “Kui on probleem, tee joonis! Midagi planeerides käib mul käsi pliiatsiga paberil ja nii saan struktuuri paika.”

Kohvi tarvis tõstab Eva lauale sidrunikujulise suhkrutoosi. “Ma nii tahtsin seda kunagi! Tegin lisatööd, et saaksin selle Stockmannist osta. Ja kui see ükskord pooleks kukkus, nutsin silmad peast,” räägib Eva kirglikult, sest ta teebki kõike kirglikult. Suhkrutoos ent on nii hästi kokku liimitud, et ei tulekski selle peale, et liitekohta otsima hakata.

Edasi lugemiseks telli ajakiri Eesti Naine