Paljud armastavad sõrmede vahel muljutud piparmündilehtede aroomi, mida põhjustab rohke eeterlike õlide (kõige enam on mentooli) sisaldus. Soodsates kasvutingimustes võib see teatud mündisortide lehtedes küündida kuni 4%ni. Lehtedes leidub ka küllaldaselt süsivesikuid, pigmente, park- ja mõruaineid, orgaanilisi happeid, vitamiine, mineraalühendeid jm biokeemilisi koostisaineid.

Kust pärineb? Juba Antiik-Kreekas ja -Roomas teati piparmünti kui ravim- ja maitsetaime. Vanas Roomas seostati piparmünti mõtteselguse ja inspiratsiooniga – taime pruugiti ajutegevuse ergutamiseks. Keskajal kasutati piparmünti eeskätt lõhnastajana. Kuivanud lehed andsid meeldiva aroomi riietele, terveid ürte aga pandi raamatute vahele nii järjehoidja kui ka lõhnaandjana. Pidulauale seati värskeid mündioksi, nõusid hõõruti piparmündilehtedega, külalisruumide seinad piserdati üle mündileotisega või riputati üles värsketest mündiokstest punutud vanikuid.

Edasi lugemiseks telli ajakiri Eesti Naine