Marilini (37) elus oli poolteist aastat mees, kellega nad kohtusid täiesti juhuslikult – paigas, kuhu ei pidanud neist kumbki sattuma. Tol tutvumisööl rääkisid nad hommikuni. Ja neist said armukesed, kes ütlesid teineteisele iga päev, kui väga nad üksteist armastavad. Kuni ootamatult jättis mees Marilini päevapealt maha, blokeeris telefoninumbri ega lasknud enam uksest sisse.

Katkise hingega naine pöördus inimese poole, kes näeb rohkem kui teised. Tollelt kuulis Marilin, et mees oli tema eluarmastus ja temagi mehele eluarmastus.

Ühe teise kanaldaja käest sai ta teada ka mahajätmise põhjused. Mees olevat raske lapsepõlve tõttu oma lapseeas kinni ning lõpetas suhte, sest ei soovivat mingit vastutust.

Siis aga hakkas justkui tänutäheks saabuma naise ellu huvitavaid mehi. Ühel õhtul välismaalt naastes ei saanud ta bussi peale ja pidi valima rongi. Ta isegi ei teadnud, kus jaam asub. Kui Marilin jõudis taksoga pimedale perroonile, astus järsku ta juurde üks mees, kes hakkas rääkima nagu vana tuttav. Mees aitas tal kohvrit kanda ja nad jõudsid sõidu ajal jutustada teineteisele peaaegu kogu oma elust.

Edasi lugemiseks telli ajakiri Eesti Naine