Roosipõõsast tulvab magusat hõngu juba tänaval, värava juures. Valged roosid lõhnavad ka vaasis köögilaual, lihtsalt võrratu. Marika pakub rabarberikooki ja kallab valgesse tassi head kohvi. Selle kodu kirjeldamiseks läheb vaja kõiki hubasuse sünonüüme: õdus, mõnus, kodune. Köögiakna taga terrassil hõljub romantiline kardin, lillepottides mühavad lopsakad õied, tuules õõtsuvad laternad ja mugavatesse toolidesse tahaks vajuda kohemaid.

Ka pererahva meelest on terrass kõige mõnusam koht. Suviseid hommikusööke nauditakse just siin. Isegi vihm ei pääse segama. Ja sügisõhtutel süüdatakse küünlad ja laternad, nii et naabridki vahel paluvad: las need põleda, siis on alati jõulutunne.

Veel pimedamal ajal, kui talv matab väljavaate lumme, hüüatavad Marikale külla tulnud sõbrannad: “Teil on siin nagu mutiauk!” Aga kaminas, mis on ses kodus põhikütjaks, põleb igal õhtul tuli, ja jälle on mõnus. Nii mõnigi kord on õhtul kinno mineku asemel koju jäädud, et kaminatulle vaadata. “Enne kütsin korstnat, aga nüüd läheb soe ka soemüürist läbi,” räägib pereisa Margus, kes juba 26 aastat kaminameistri ametit pidanud ja kel on oma firma vahva nimega Pits ja Korsten.

Edasi lugemiseks telli ajakiri Eesti Naine