Pööningult tuli päevavalgele palju kraami: kirstudes hoitud vilja ja makarone, nõukaaegseid Sulevi vabriku lõngu, mööblit, nõusid, raamatuid, ajakirju ning hulk rõivaid ajavahemikust 1880ndad kuni 1950ndad. Osa hoolikalt pakitud, teised kottidesse topitud, paljud hiirte-rottide näritud.

Korseti omaniku kohta andmeid pole. 1917. aasta valijate nimekirjast leiab Saue tänavalt 19 naist. Kinnistu tsaariaegse peamaja omanik oli sakslane Maria Freymuth, kes elatus arvatavasti oma suure maja väljaüürimisest. Majas elasid veel kojanaine Maria Tooma, kokk Maria Toks, rätsep Jevdokia Kalman ja tema pesunaisest õde Jelena ning keegi Maria Takk. Vähemalt neli Mariat, kellest ühele võis kuuluda ka see praegugi moekas korsett.

Võib arvata, et aja jooksul liikusid riided peamajast õuemajja teenijatele, elanike vahetudes aga pööningule, kus need on keerulised ajad ja olud üle elanud. Jääb veel mõistatada, kes olid need Saue tänava naised, kelle riided meid möödunud aega lubavad piiluda, millega nad tegelesid ja milline oli nende saatus.

Edasi lugemiseks telli ajakiri Eesti Naine