Kuula, nagu imbuksid sinusse kõik maailma hääled!” soovitas Anu kord ühele väiksele tüdrukule enne kontserti. Ja lapsele meeldis see nüüdisaegse muusika esitus väga, sest ta oli saanud koodi – kuulata elu hääli.

Floridast, kus Anu on viimastel aastatel elanud, edastas ta mullu sügisel teateid samuti elu häältest.Hirmuööst, kui orkaan Irma maad laastas. “Nagu rong kihutaks sinust poole meetri kauguselt mööda – selline müra. Ja see “sõit” su akna taga kestab kuus tundi järjest.” Kohalikud teavad, et orkaani ajal võib juhtuda kõike – katus minema lennata, bensiinita jäänud autod tiksuvate pommidena maanteedel topata. Kodus kannad kingi, sest tualetist tulles võib toapõrand krigiseda klaasikildudest. Neil päevil nägi Anu, kes on ta tõelised sõbrad, kes teda tõesti aitasid.

Helsingis elava Kadri päevahääled on need, mis kõmavad Soome rahvusooperi majas, kus ta on ooperikoori direktor. Kuidas orkester pille timmib, solistid hääleharjutusi teevad, baleriinid varvaskingade klobinal tipivad. Õhtuhäälteks aga kodused pikad ja “valulikud viiulimängu protseduurid, kui pojad pilli harjutavad. Meil Anuga ei olnud võimalust vanematelt muusikas abi paluda. Minu poisid saavad seda teha ja ma ei lase neil niisama kergelt loobuda. Nõuan filigraansust, järjepidevust, tööd.” Oskar (11) ja Otto (8) laulavad Helsingi toomkiriku poistekooris ning on teinud kaasa ooperites.

Edasi lugemiseks telli ajakiri Eesti Naine